Euroopa Liit seisab silmitsi tõsiste kliimaohtude ja geopoliitilise ebastabiilsusega. Kliimamuutuste majanduslikud ja sotsiaalsed mõjud on Euroopas üha raskemini tunda – alates põudadest ja kuumalainetest, mis häirivad toidutootmist ja inimeste igapäevast toimetulekut, ning lõpetades kuumalainetega, mis tekitavad kõige kuumematel suvedel isegi Eestis sadu liigsurmi.

Euroopa roheleppega on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid leppinud kokku kasvuhoonegaaside kiires vähendamises, et kliimasoojenemist pidurdada ja vältida edasisi kahjusid oma elanikele. Samal ajal on Venemaa sõda Ukrainas tekitanud energiakriisi, mis ilmestab Euroopa Liidu haavatavust ning nõuab kiiret Vene gaasist loobumist ja uute lahenduste otsimist. See kobarkriis on ühteaegu hirmutav väljakutse, kuid ka oluline võimalus.

Maagaasi tarbimine Baltimaades ja Soomes on erinev: Soome kasutab 3% maagaasi, Eesti 6%, Läti 16% ja Leedu 19%. Kuigi need protsendid ei pruugi esmapilgul suured tunduda, on maagaasil oluline roll kütmisel ja teiste esmatarbevajaduste tagamisel. 2021. aasta energiakriis tekitas ennenägematu hinnakõikumise, mis ampsas paljude eestlaste rahakotist suure tüki ja tekitas ebakindlust tuleviku ees. Kuigi hinnad on stabiliseerunud, siis keskkonna- ja geopoliitilised ohud püsivad ning näitavad kiiret vajadust dekarboniseerimise järele.

Ainuüksi 2023. aastal tekitas Euroopa Liidu gaasitootmine 0,75 miljardit tonni CO2 emissioone. See näitab, et liidul on tarvis kõikehõlmavat dekarboniseerimise strateegiat. See strateegia peab hõlmama maagaasi asendamist taastuvvesiniku ja biometaaniga, aga ka elektrifitseerimist ja energiatõhususe parandamist. Need muudatused aitavad minna Euroopa Liidus üle dekarboniseeritud ja vastupanuvõimelisele gaasisüsteemile, kus hinnad on stabiilsed ja tarbijad saavad energiavarustuses kindlad olla.

Neli võimalikku stsenaariumit

Värske uuring “Gaasivõrgu dekarboniseerimise võimalused Eestis” kirjeldab nelja võimalikku stsenaariumi Baltimaade ja Soome gaasituru süsinikuneutraalseks muutmiseks. Need on:

1. praeguste suundumuste jätkumine: jätkuvad praegused poliitikad ja me ei saavuta 2050. aastaks süsinikuneutraalsust;
2. taastuvvesinik: asendame maagaasi taastuvvesinikuga;
3. taastuvmetaan: asendame maagaasi taastuvmetaani/biometaaniga;
4. kulu minimeeriv stsenaarium: võtame kasutusele taastuvvesiniku ja metaani, et loobuda maagaasist, otsides tasakaalu süsinikuneutraalsuse ja kulutõhususe vahel.

Kõige suurema potentsiaaliga valik neist on kulu minimeeriv stsenaarium, mis nõuab 2050. aastaks 9,01 miljardi dollari jagu investeeringuid, et ehitada vajalikku taristut. Selle stsenaariumi siht on vähendada maagaasi importi 2040. aastaks, parandada energiasõltumatust ja julgeolekut. Kui kasutada ära olemasolevat taristut, näiteks Klaipeda LNG-terminali, on võimalik energianõudlusele tõhusalt vastata – see võtab ära vajaduse ehitada uusi kulukaid projekte.

Selles stsenaariumis on suur rõhk biometaani kasutusel ja jäikadel heite vähendamise eesmärkidel, mis on kooskõlas laiemate keskkonnaeesmärkidega. Stsenaariumi järgi langevad CO2 emissioonid kõigis neljas riigis alla 0,2 miljoni tonni aastaks 2030, sillutades teed süsinikuneutraalsele gaasiturule.

Suur kulu toob suure kasu

Uuring kirjeldab samme, mida on mõistlik astuda igal juhul, olenemata valitud stsenaariumist (no-regret policies ehk kahetsuseta poliitikad). Nende hulka kuulub biometaani tootmise laiendamine ja taastuvvesiniku võimekuse arendamine – need tehnoloogiad toovad riikidele kasu hoolimata muudest tulevatest arengutest.

Taastuvelektri tootmine ja olemasoleva maagaasitaristu ümberehitamine selliselt, et see suudaks vastu võtta uusi gaase, on samuti hädavajalik. Koos suurema elektrifitseerimise ja parema energiatõhususega moodustavad need sammud vastupanuvõimelise energiasüsteemi selgroo.

Gaasituru sujuv integreerimine nõuab tugevat poliitilist pühendumust ja koostööd Balti riikide vahel. Vaid osaline Leedu hõlmatus Balti-Soome gaasiturul ilmestab ühtse turu saavutamise raskusi. Koostöölünkadega tegelemine on hädavajalik, et piirkonna turg saaks toimida tõhusalt.

Edukas energiaüleminek nõuab ühtlasi kõikehõlmavat koostööd ning koordineerimist gaasi- ja elektrisektori vahel. See tähendab näiteks, et taastuvenergiataristu laiendamine peab olema kooskõlas gaasitaristu täiustamisega. Praegust infrastruktuuri, näiteks Läti maa-alust gaasihoidlat, tuleb kohandada uute gaaside vastuvõtmiseks ning parandada nende suutlikkust tulla toime kõrge nõudluse perioodidega. Gaasivõrku puudutavate arengukavade täielik läbivaatamine aitaks tagada, et gaas jõuab ka väiksematesse ja kaugematesse piirkondadesse.

Kuigi gaasivõrgu dekarboniseerimine nõuab märkimisväärseid investeeringuid, tasub see ära pikaajalise keskkondliku ja majandusliku kasu kaudu. Prognoosid näitavad, et biometaan on 2050. aastaks valdav kütus, mille keskmine tasandatud tootmiskulu on uuringu järgi oluliselt madalam kui maagaasi hinnad, vastavalt 52,5 eurot MWh ja 96 eurot MWh. Kestlikumale süsteemile üleminek tõotab kasvatada majandustoodangut, luua rohkem töökohti, pikaajaliselt madalamaid energiakulusid ning väiksemat sõltuvust imporditud kütustest.

Üleminekuga viivitamine kuhjab riske ja kulusid

Venitamise hind on seejuures üüratu – mitte vaid majanduslikult, aga ka inimeludes ja keskkonnahävingus mõõdetuna. 2023. aasta oli ajaloo kuumim ning tõi kaasa enneolematuid äärmuslikke temperatuure, “vaid kord sajandis” esineva tugevusega torme, laiaulatuslikke põudasid, haiguseid ja konflikte ressursside üle. Sellised kliimamuutuste tagajärjed aga teevad kõige enam kahju just haavatavatele kogukondadele, süvendades juba olemasolevat ebavõrdsust ühiskonnas ning ähvardades niigi kehval järjel inimeste toimetulekut.

Balti-Soome gaasiturg on pöördeline võimalus vähendada gaasi kogunõudlust ja impordivajadust, maandades seejuures piirkondlikke geopoliitilisi riske. See üleminek ei leevenda üksnes vahetuid keskkonnariske, aga on kooskõlas ka Euroopa Liidu laiemate keskkonnaeesmärkidega ning võib saada eeskujuks järgmistele kestlikele energeetikalahendustele.

Tegutseda tuleb praegu. Meil on ainulaadne võimalus tagada kestlik ja õiglane energiatulevik Balti-Soome piirkonnas ja kaugemal. Üleminekuga viivitamine vaid kuhjab riske ja kulusid, samas kui kiired meetmed saavad tagada vastupanuvõimelise ja jõudsa tuleviku. Poliitikakujundajad peavad praegusest võimalusest kinni haarama ning juhtima meid puhtama ja rohelisema energiatulevikuni.

Artikkel ilmus esimest korda Delfi Roheportaalis 4. juulil 2024.